Posts

Tarkvaraarendus

 Tarkvaraarendus on protsess, mille käigus loob grupp inimesi uut tarkvara. Tarkvaraarendust, mida teeb üksikisik, nimetatakse programmeerimiseks. Oletades, et loodava tarkvaraga tahetakse teenida tulu, peab ettevõte rakendama ka sobivat ärimudelit, mis maksimeeriks kasumi.  Tarkvaraarendusmudeleid on mitmeid, aga lähemalt uurin vaid ühte: Waterfall model. Selle mudeli rakendamisel on töö jaotatud etappideks ja iga järgnevat etappi saab alustada alles siis, kui eelnev on läbitud. See võib tekitada komplikatsioone, sest kui valmiv tarkvara või toode ei vasta nõuetele, on väga raske tagasi minna. Tihti peab projekti otsast alustama. Sellist mudelit kasutatakse veel meditsiinis, mis on väga riskantne. Selline mudel meditsiinis suurendab riski inimeludele, sest kui probleem avastatakse alles lõppfaasis siis võib olla juba liiga hilja. Paljud tarkvara testimise ettevõtted kasutavad seda mudelit: Agilities ja NIX Solutions Ltd. Ärimudeliks valisin freemiumi. Freemiumi põhimõte on see, et ini

Juhid

Igal ettevõttel on juht. On olemas mitmeid viise, kuidas ettevõted juhtida. Sealt tulenevad ka erinevad kategooriad, kuidas juhte liigitada saab. Selles blogipostituses toon kaks näidet kahe liidritüübi kohta. Apple inc. üks loojatest, Steve Jobs, on minu arust "ülemus". Steve Jobs oli väga nõudlik ja karm. võib õelda, et ta oli perfektsionist. Ta ei hoidnud midagi tagasi kui talle midagi ei meeldinud.  Tema meetodid ei meeldinud paljudele, aga tänu temale saavutati asju, mida poleks osanud unistadagi. Kui Steve Jobs töötas millegi kallal, mis oli üüratult tähtis, siis oli juhtumeid, kus kellaaeg ei tohtinud olla segav faktor. Kui Steve Jobs tahtis öösel saada aruannet kui kaugel kes või mis on siis see pidi olema käeulatuses. Selliste karmide meetoditega lahkusid nii mõnedki Apple algusaastatel, sest see ei olnud midagi, millega nad nõus oleksid, aga ta meetodid töötasid. Apple oli maailma kõige väärtuslikum firma Steve Jobsi surmal ja on siiani.  Elon Musk, kelle eesmärk on

"Proff" vs "Käsitööline"

 Selles ajaveebi postituses arutlen, millised erinevused on sama eriala "profil" ja "käsitöölisel". Kes on "proff" ja kuidas sellist tiitlit endale saada? Ise seostan sõna proff suuresti sõnaga professionaal ehk inimene, kes teenib oma tegemistega elatist. Kuna olen suure hulga oma elust tegelenud spordiga siis mingi hetk oli ikkagi unistus proffiks saada. Spordis tähendab see seda, et inimene saab oma tegemiste eest raha ehk talle makstakse palka. Inimesed, kes saavad spordi tegemise eest raha on professionaalid ja need, kes ei saa ei ole professionaalid. Lähtudes nendele mõistetele, mis spordist tulenevad arvan mina, et nii on ka iga eriala puhul. Inimene, kes saab oma töö eest palka on professionaal ja see, kes teeb seda oma lõbuks on "käsitööline" või amatöör.  Sellele pikemalt mõeldes tekib aina rohkem küsimusi. Kõige suurem küsimus, mis mulle selle definitsiooniga tekkis oli see, et mis saab oskustest? Mõtlesin selle küsimuse peale veidi ja

Copyleft

 Copyleft Mis on copyleft ? Copyleft pole midagi muud kui Copyright i vastand. Kui copyright keelustab inimestel tarkvara ja loomingut edasi jagada ja töödelda, siis copyleft julgustab tegema tarkvaras muudatusi, et teha seda paremaks või unikaalsemaks. Copyleft tagab vaba tarkvara leviku. Copyleft litsentse jaotatakse tugevuse järgi ehk kui range või nõudlik on mingi litsents. Järgmisena toon mõned näited.  "Nõrk" Litsents Näide nõrgast litsentsist on GNU LGPL (Lesser General Public Licence). Mida tähendab, et litsents on "nõrk"? Võtame näiteks koodijupi, mille keegi on valmis kirjutanud ja sellel on nõrk copyleft litsents. Keegi võib selle koodijupi oma koodijupiga kokku panna ja avaldada seda mõne muu litsentsi all. Nõrga copyleft i üks tunnus ongi see, et väljatulev tarkvara ei pea olema sama litsentsiga kaitstud. Selle litsentsiga on kaitstud Mozilla Firefox "Tugev" Litsents Näide tugevast litsentsist on GNU GPL (General Public Licence). LGPL ja GPL

Copyright

 Autoriõigused Raamatus "The Case for Copyright Reform" pakutakse lahendusi probleemidele, mis hõlmavad autoriõigustega kaitstud tõid. Lahendused on hästi läbi mõeldud ja reaalselt teostatavad. Kõige rohkem olen nõus lahendusega, et iga autor peaks oma töö autoriõigustega kaitsma nii, et peale viit aastat on võimalik ka siis leida töö autor avalikust andmebaasist. Kui ei leita autori nime ja töö on rohkem kui viis aastat vana siis autoriõigused langeksid sellelt töölt. See loomulikult ei tähenda, et keegi teine võiks seda enda nime all uuesti välja anda, aga seda tööd võib kasutada oma töös.  Üks väljapakutav lahendus, milleks on "Free Non-Commercial Sharing". Selle punkti sisu lugedes olin natukene üllatunud. Lugedes tuleb justkui välja, et igasugune teise inimese töö jagamine on autoriõiguste rikkumine, olgu selleks, kas muusika saatmine, poeemi maha kirjutamine jms. Ei oska kaasa rääkida. Äkki on aeg niivõrd edasi liikunud, et see reform ongi läbi läinud? Ei tea

Virginia Shea 10 käsku

Arutlemiseks valisin Virgina Shea kümne käsu hulgast, käsu number viis. Käsk number viis väidab, et  internetis tuleb hea välja näha. Sellel on tänapäeval välja kujunenud omad head ja halvad küljed. Interneti varasematel aegadel oli enda väljendusviis peamiselt kirjateel (jututubades, foorumites jne.).  Seal on parim viis ennast esile tõstmiseks hea keelekasutus ja hea väljendusoskus. Väga huvitav on jututubades rääkida inimestega, kes pakuvad aruteluks uusi ja huvitavaid teemasid, mille üle võib tunde vestelda. Seal võib ka enne vastamist natukene pikemalt mõelda, et oma mõtted kõik paari lausega kirja panna.  Tooks üheks näiteks kohtinguportaalid. Väga tore on kellegiga vestelda ja arutleda teemadel kui jutt on väga sujuv. Internetis on seda palju lihtsam teha kui päriselus. Internetis saad enne vastamist otsida fakte, vaadata üle oma õigekirja ja formuleerida laused nii, et pealtnäha paistaksid väga haritud ja huvitav inimene. Kui asjad on kaugemale läinud ja otsustatakse kokku saad

Eesti infoühiskonna arengukava kaks punkti

 Eesti infoühiskonna arengukava visiooniosas on välja toodud mitmeid punkte. Punktid on ennustused 2020 aastaks. Järgnevalt arutlen kahe punkti üle. Üks, mis läks kõige enam täide, ja teine, mille ennustus nii korda ei läinud.  Ise arvan, et kõige enam läks täide punkt 2.3.4, mis väitis, et töökohad on võrgustunud ja see on muutnud tööajad palju paindlikumaks. Hetkel on see täide läinud. Ei oska õelda, kas nii palju töökohti oleks võrgustunud, kui koroonaviirus poleks mõllama hakanud, aga nii see praegu on. Tänu viirusele saavad inimesed kodust tööd teha. See nüüd ei käi kõikide töökohtade kohta. On töökohti, mis ei võimalda kodust töötamist: klienditeenindajad, laotöötajad ja töökohad, mis vajavad inimese kohalolemist, et toimida. On ka töökohti, millel ei ole otseselt enam traditsioonilist tööaega, vaid tehtud töö/projekt peab olema tähtajaks tehtud. Seega inimene saab tööd teha omale sobival kellaajal. Ei pea otseselt kell 7 ärkama, et tööle minna.  Minu arvamuse kohaselt ei läinud