Copyleft

 Copyleft

Mis on copyleft? Copyleft pole midagi muud kui Copyrighti vastand. Kui copyright keelustab inimestel tarkvara ja loomingut edasi jagada ja töödelda, siis copyleft julgustab tegema tarkvaras muudatusi, et teha seda paremaks või unikaalsemaks. Copyleft tagab vaba tarkvara leviku.

Copyleft litsentse jaotatakse tugevuse järgi ehk kui range või nõudlik on mingi litsents. Järgmisena toon mõned näited. 

"Nõrk" Litsents

Näide nõrgast litsentsist on GNU LGPL (Lesser General Public Licence). Mida tähendab, et litsents on "nõrk"? Võtame näiteks koodijupi, mille keegi on valmis kirjutanud ja sellel on nõrk copyleft litsents. Keegi võib selle koodijupi oma koodijupiga kokku panna ja avaldada seda mõne muu litsentsi all. Nõrga copylefti üks tunnus ongi see, et väljatulev tarkvara ei pea olema sama litsentsiga kaitstud. Selle litsentsiga on kaitstud Mozilla Firefox

"Tugev" Litsents

Näide tugevast litsentsist on GNU GPL (General Public Licence). LGPL ja GPL litsentsi vahe on see, et kui kasutatakse näiteks GPL litsentsiga litsenseeritud koodi, siis lõpptulemuseks saadud kood peab olema samuti GPL litsentsiga. Litsentsi muuta ei tohi. Samuti tuleb ära märkida ka kõik muudatused, mida tehti. Microsoft avaldas umbes 20.000 rida Linuxi koodi GPL litsentsi all. 

"Väga tugev" Litsents

Näide tugevast litsentsist on GNU AGPL (Affero General Public Licence). AGPL litsents nõuab kõikide copyleft reeglite jõustumist. Näiteks kasutades koodi, millel on AGPL litsents, peab avaldama ka lähtekoodi. AGPL litsents tagab selle, et keegi ei saaks pärast vabakasutuses olevat tarkvara edasi müüa kui AGPL litsentsiga kaetud kood on selle uue teenuse või tarkvara osa. Tarkvara, mis on AGPL litsentsiga on Open Library.

Kasutatud allikad

https://fossa.com/blog/all-about-copyleft-licenses/

https://levelup.gitconnected.com/understanding-open-source-license-types-5a577c4a09d5