ITSPEA

Igal ettevõttel on juht. On olemas mitmeid viise, kuidas ettevõted juhtida. Sealt tulenevad ka erinevad kategooriad, kuidas juhte liigitada saab. Selles blogipostituses toon kaks näidet kahe liidritüübi kohta. Apple inc. üks loojatest, Steve Jobs, on minu arust "ülemus". Steve Jobs oli väga nõudlik ja karm. võib õelda, et ta oli perfektsionist. Ta ei hoidnud midagi tagasi kui talle midagi ei meeldinud.  Tema meetodid ei meeldinud paljudele, aga tänu temale saavutati asju, mida poleks osanud unistadagi. Kui Steve Jobs töötas millegi kallal, mis oli üüratult tähtis, siis oli juhtumeid, kus kellaaeg ei tohtinud olla segav faktor. Kui Steve Jobs tahtis öösel saada aruannet kui kaugel kes või mis on siis see pidi olema käeulatuses. Selliste karmide meetoditega lahkusid nii mõnedki Apple algusaastatel, sest see ei olnud midagi, millega nad nõus oleksid, aga ta meetodid töötasid. Apple oli maailma kõige väärtuslikum firma Steve Jobsi surmal ja on siiani.  Elon Musk, kelle eesmärk on

 Selles ajaveebi postituses arutlen, millised erinevused on sama eriala "profil" ja "käsitöölisel". Kes on "proff" ja kuidas sellist tiitlit endale saada? Ise seostan sõna proff suuresti sõnaga professionaal ehk inimene, kes teenib oma tegemistega elatist. Kuna olen suure hulga oma elust tegelenud spordiga siis mingi hetk oli ikkagi unistus proffiks saada. Spordis tähendab see seda, et inimene saab oma tegemiste eest raha ehk talle makstakse palka. Inimesed, kes saavad spordi tegemise eest raha on professionaalid ja need, kes ei saa ei ole professionaalid. Lähtudes nendele mõistetele, mis spordist tulenevad arvan mina, et nii on ka iga eriala puhul. Inimene, kes saab oma töö eest palka on professionaal ja see, kes teeb seda oma lõbuks on "käsitööline" või amatöör.  Sellele pikemalt mõeldes tekib aina rohkem küsimusi. Kõige suurem küsimus, mis mulle selle definitsiooniga tekkis oli see, et mis saab oskustest? Mõtlesin selle küsimuse peale veidi ja

 Copyleft Mis on copyleft ? Copyleft pole midagi muud kui Copyright i vastand. Kui copyright keelustab inimestel tarkvara ja loomingut edasi jagada ja töödelda, siis copyleft julgustab tegema tarkvaras muudatusi, et teha seda paremaks või unikaalsemaks. Copyleft tagab vaba tarkvara leviku. Copyleft litsentse jaotatakse tugevuse järgi ehk kui range või nõudlik on mingi litsents. Järgmisena toon mõned näited.  "Nõrk" Litsents Näide nõrgast litsentsist on GNU LGPL (Lesser General Public Licence). Mida tähendab, et litsents on "nõrk"? Võtame näiteks koodijupi, mille keegi on valmis kirjutanud ja sellel on nõrk copyleft litsents. Keegi võib selle koodijupi oma koodijupiga kokku panna ja avaldada seda mõne muu litsentsi all. Nõrga copyleft i üks tunnus ongi see, et väljatulev tarkvara ei pea olema sama litsentsiga kaitstud. Selle litsentsiga on kaitstud Mozilla Firefox "Tugev" Litsents Näide tugevast litsentsist on GNU GPL (General Public Licence). LGPL ja GPL

 Autoriõigused Raamatus "The Case for Copyright Reform" pakutakse lahendusi probleemidele, mis hõlmavad autoriõigustega kaitstud tõid. Lahendused on hästi läbi mõeldud ja reaalselt teostatavad. Kõige rohkem olen nõus lahendusega, et iga autor peaks oma töö autoriõigustega kaitsma nii, et peale viit aastat on võimalik ka siis leida töö autor avalikust andmebaasist. Kui ei leita autori nime ja töö on rohkem kui viis aastat vana siis autoriõigused langeksid sellelt töölt. See loomulikult ei tähenda, et keegi teine võiks seda enda nime all uuesti välja anda, aga seda tööd võib kasutada oma töös.  Üks väljapakutav lahendus, milleks on "Free Non-Commercial Sharing". Selle punkti sisu lugedes olin natukene üllatunud. Lugedes tuleb justkui välja, et igasugune teise inimese töö jagamine on autoriõiguste rikkumine, olgu selleks, kas muusika saatmine, poeemi maha kirjutamine jms. Ei oska kaasa rääkida. Äkki on aeg niivõrd edasi liikunud, et see reform ongi läbi läinud? Ei tea