ITSPEA

Arutlemiseks valisin Virgina Shea kümne käsu hulgast, käsu number viis. Käsk number viis väidab, et  internetis tuleb hea välja näha. Sellel on tänapäeval välja kujunenud omad head ja halvad küljed. Interneti varasematel aegadel oli enda väljendusviis peamiselt kirjateel (jututubades, foorumites jne.).  Seal on parim viis ennast esile tõstmiseks hea keelekasutus ja hea väljendusoskus. Väga huvitav on jututubades rääkida inimestega, kes pakuvad aruteluks uusi ja huvitavaid teemasid, mille üle võib tunde vestelda. Seal võib ka enne vastamist natukene pikemalt mõelda, et oma mõtted kõik paari lausega kirja panna.  Tooks üheks näiteks kohtinguportaalid. Väga tore on kellegiga vestelda ja arutleda teemadel kui jutt on väga sujuv. Internetis on seda palju lihtsam teha kui päriselus. Internetis saad enne vastamist otsida fakte, vaadata üle oma õigekirja ja formuleerida laused nii, et pealtnäha paistaksid väga haritud ja huvitav inimene. Kui asjad on kaugemale läinud ja otsustatakse kokku saad

 Eesti infoühiskonna arengukava visiooniosas on välja toodud mitmeid punkte. Punktid on ennustused 2020 aastaks. Järgnevalt arutlen kahe punkti üle. Üks, mis läks kõige enam täide, ja teine, mille ennustus nii korda ei läinud.  Ise arvan, et kõige enam läks täide punkt 2.3.4, mis väitis, et töökohad on võrgustunud ja see on muutnud tööajad palju paindlikumaks. Hetkel on see täide läinud. Ei oska õelda, kas nii palju töökohti oleks võrgustunud, kui koroonaviirus poleks mõllama hakanud, aga nii see praegu on. Tänu viirusele saavad inimesed kodust tööd teha. See nüüd ei käi kõikide töökohtade kohta. On töökohti, mis ei võimalda kodust töötamist: klienditeenindajad, laotöötajad ja töökohad, mis vajavad inimese kohalolemist, et toimida. On ka töökohti, millel ei ole otseselt enam traditsioonilist tööaega, vaid tehtud töö/projekt peab olema tähtajaks tehtud. Seega inimene saab tööd teha omale sobival kellaajal. Ei pea otseselt kell 7 ärkama, et tööle minna.  Minu arvamuse kohaselt ei läinud

Enne "uue meedia" tulekut oli peamine uudiste edastamise viis uudistesaates või ajakirjades/ajalehtedes. Uut informatsiooni maailma kohta sai teada ainult kindlatel põevadel või kellaaegadel. Inimesed ootasid õhtuseid uudiseid või hommikuti osteti endale uus päevaleht. Uus meedia on endaga kaasa toonud suure muutuse. Igat uut uudist on võimalik näha vaid mõne sõrmeliigutusega, mis tundub justkui hea asjana. Tavainimese perspektiivis küll, aga traditsioonilisele meediale mitte. Inimesed ei osta enam nii palju ajalehti kui kunagi osteti ja see kahaneb iga aastaga. Muidugi on üks suurtematest põhjustest see, et noori tuleb nii kiiresti peale, kes eelistavad pigem telefonist uudiseid lugeda või üldsegi need lugemata jätta. Samamoodi on uudistesaadetega. Suur osa inimesi ei oota enam õhtuseid uudiseid. Ei ole suur probleem kui uudised vaatamata jäetakse ja õhtul voodis Delfi lahti võetakse ja sealt uued uudised ära loetakse.  Aga ei saa märkimata jätta seda, et traditsiooniline me

E-mail ja sotsiaalmeedia Arvan, et peaaegu kõik, kellel on ligipääs internetile on tuttav terminitega e-mail ja sotsiaalmeedia. Mõlemat kasutatakse ülemaailma igapäevaselt, kuid sotsiaalmeedia võtab esikoha igapäevasel suhtlemisel.   Esimene e-mail saadeti 1971 ARPANETi võrgus. Paljud Ameerika Ühendriikide ülikoolid olid ARPANETi võrgus, mis tegi nende omavahelise suhtlemise kergemaks. Enne sotsiaalmeedia tulekut oli domineerivaks suhtlusvahendiks e-mail. See oli lihtne ja kiire viis info edastamiseks inimeselt inimesele.  Ka tänapäeval on e-mail laialdaselt kasutuses, kuid mitte enam tavasuhtlusel. E-maili kasutatakse enamasti ainult tööga seotud sõnumite edastamiseks. 83% Ameerika Ühendriikide küsitletutest kinnitas, et  e-mail aitab neid suuresti töö tegemisel, kuid väljaspool tööd seda väga palju ei kasuta. Alates 2009. aastast on e-mailide kasutus vähenenud ligi 6% Siinkohal võtab üle sotsiaalmeedia. Tänapäeval on sotsiaalmeedia põhiliseks suhtlusvahendiks inimeste igapäevaelus. S

Internet Esiteks tuleks ära mainida leiutis, mida osades riikides tuntakse juba kui inimõigusena - internet.  Mis on üldse internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrk, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed andmeid vahetavad. Tänapäeval tuntud Interneti esiisa, Advanced Research Projects Agency Network või lühidalt ARPANET, võeti kasutusele 1969. aastal.         ARPANETi võrgus toimus esimene informatsioonivahetus California ülikooli ja Stanford uurimiskeskuse vahel. 1990. aastal lahkus MILNET (fully Military Network), Ameerika Ühendriikide militaarvõrgustik, ARPANETi võrgust. Selle sammuga sai internet "vabaks". Samal aastal vahetus ARPANET uute võrgusüsteemidega, mille eesmärk oli ühendada rohkem ülikoole, esialgu Põhja - Ameerika, kuid mõned aastad hiljem ka Euroopa ülikoolidega. 1995. aastal andis Ameerika Ühendriikide valitsus interneti administratiivsed õigused eraorganisatsioonidele.  Peale seda on internet jõudnud miljardite inimesteni ülemaailma, on sadu inte