Uue meedia positiivsed ja negatiivsed mõjud traditsioonilisele


Enne "uue meedia" tulekut oli peamine uudiste edastamise viis uudistesaates või ajakirjades/ajalehtedes. Uut informatsiooni maailma kohta sai teada ainult kindlatel põevadel või kellaaegadel. Inimesed ootasid õhtuseid uudiseid või hommikuti osteti endale uus päevaleht. Uus meedia on endaga kaasa toonud suure muutuse. Igat uut uudist on võimalik näha vaid mõne sõrmeliigutusega, mis tundub justkui hea asjana. Tavainimese perspektiivis küll, aga traditsioonilisele meediale mitte. Inimesed ei osta enam nii palju ajalehti kui kunagi osteti ja see kahaneb iga aastaga. Muidugi on üks suurtematest põhjustest see, et noori tuleb nii kiiresti peale, kes eelistavad pigem telefonist uudiseid lugeda või üldsegi need lugemata jätta. Samamoodi on uudistesaadetega. Suur osa inimesi ei oota enam õhtuseid uudiseid. Ei ole suur probleem kui uudised vaatamata jäetakse ja õhtul voodis Delfi lahti võetakse ja sealt uued uudised ära loetakse. 

Aga ei saa märkimata jätta seda, et traditsiooniline meedia on kerges langustrendis ja ei ole suuremat tõusutrendi tulevikus näha.


Kõik see tekitab justkui tunde, et traditsiooniline meedia justkui lakkaks eksisteerimast tulevikus. Päris nii see ka ei ole. Tänu sellele, et meediakanalid on ka üle läinud digitaalsele formaadile jäävad nad ellu. Uusi uudiseid on maailmas nii palju, et neid kõiki kajastada lehes oleks absurdne. See ei oleks enam ajaleht, mida saab otsast lõpuni lugeda mõnekümne minutiga kui rahulikult lugeda, vaid romaan, mille lugemiseks läheks päevi. Infot tuleb nii palju peale, et seda kõike ei ole lihtsalt võimalik ajalehes kajastada. Ajalehes pigem kajastatakse kõige ajakohasemaid uudiseid. Internetis on teisiti. Ei ole otsest mahtu, mida üks ajakirjanduse digiportaal võib päevas välja anda. Ei ole alampiiri ega ülempiiri. Päevas tuleb umbes kaks miljonit uut uudist päevas, enamus neist on internetis. 

See on traditsioonilisele meediale boonuseks. Tänu sellele saavad väiksema mastaabiga uudiseid ka tähelepanu, mida tavaliselt paberkandjal välja ei anta. 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tarkvaraarendus

 Tarkvaraarendus on protsess, mille käigus loob grupp inimesi uut tarkvara. Tarkvaraarendust, mida teeb üksikisik, nimetatakse programmeerimiseks. Oletades, et loodava tarkvaraga tahetakse teenida tulu, peab ettevõte rakendama ka sobivat ärimudelit, mis maksimeeriks kasumi.  Tarkvaraarendusmudeleid on mitmeid, aga lähemalt uurin vaid ühte: Waterfall model. Selle mudeli rakendamisel on töö jaotatud etappideks ja iga järgnevat etappi saab alustada alles siis, kui eelnev on läbitud. See võib tekitada komplikatsioone, sest kui valmiv tarkvara või toode ei vasta nõuetele, on väga raske tagasi minna. Tihti peab projekti otsast alustama. Sellist mudelit kasutatakse veel meditsiinis, mis on väga riskantne. Selline mudel meditsiinis suurendab riski inimeludele, sest kui probleem avastatakse alles lõppfaasis siis võib olla juba liiga hilja. Paljud tarkvara testimise ettevõtted kasutavad seda mudelit: Agilities ja NIX Solutions Ltd. Ärimudeliks valisin freemiumi. Freemiumi põhimõte on se...
Read more

Juhid

Igal ettevõttel on juht. On olemas mitmeid viise, kuidas ettevõted juhtida. Sealt tulenevad ka erinevad kategooriad, kuidas juhte liigitada saab. Selles blogipostituses toon kaks näidet kahe liidritüübi kohta. Apple inc. üks loojatest, Steve Jobs, on minu arust "ülemus". Steve Jobs oli väga nõudlik ja karm. võib õelda, et ta oli perfektsionist. Ta ei hoidnud midagi tagasi kui talle midagi ei meeldinud.  Tema meetodid ei meeldinud paljudele, aga tänu temale saavutati asju, mida poleks osanud unistadagi. Kui Steve Jobs töötas millegi kallal, mis oli üüratult tähtis, siis oli juhtumeid, kus kellaaeg ei tohtinud olla segav faktor. Kui Steve Jobs tahtis öösel saada aruannet kui kaugel kes või mis on siis see pidi olema käeulatuses. Selliste karmide meetoditega lahkusid nii mõnedki Apple algusaastatel, sest see ei olnud midagi, millega nad nõus oleksid, aga ta meetodid töötasid. Apple oli maailma kõige väärtuslikum firma Steve Jobsi surmal ja on siiani.  Elon Musk, kelle eesmärk on...
Read more

Copyleft

 Copyleft Mis on copyleft ? Copyleft pole midagi muud kui Copyright i vastand. Kui copyright keelustab inimestel tarkvara ja loomingut edasi jagada ja töödelda, siis copyleft julgustab tegema tarkvaras muudatusi, et teha seda paremaks või unikaalsemaks. Copyleft tagab vaba tarkvara leviku. Copyleft litsentse jaotatakse tugevuse järgi ehk kui range või nõudlik on mingi litsents. Järgmisena toon mõned näited.  "Nõrk" Litsents Näide nõrgast litsentsist on GNU LGPL (Lesser General Public Licence). Mida tähendab, et litsents on "nõrk"? Võtame näiteks koodijupi, mille keegi on valmis kirjutanud ja sellel on nõrk copyleft litsents. Keegi võib selle koodijupi oma koodijupiga kokku panna ja avaldada seda mõne muu litsentsi all. Nõrga copyleft i üks tunnus ongi see, et väljatulev tarkvara ei pea olema sama litsentsiga kaitstud. Selle litsentsiga on kaitstud Mozilla Firefox "Tugev" Litsents Näide tugevast litsentsist on GNU GPL (General Public Licence). LGPL ja GPL...
Read more